roadtripping

Aeg läheb nii kiiressti, varsti ongi juba jälle nädalavahetus (mis mul jälle töövaba on!!), kuid mina olen mõtetes veel vana nädalavahetuse juures, sest see oli lihtsalt ülimalt lahe. Laupäeval olid sõbrannad, üks Tartust, teine Luxemburgist, külas ja otsustasime auto rentida ja väikse väljasõidu teha, ilm oli selleks just kui loodud. Peika oli autojuht. Plaanitud marsruudiks oli Tuhala Nõuakaev ja Kakerdaja raba. Haarasime enne moonapoolise kaasa ja teele me läksime. Väga mõnus oli üle pika aja autoga kruiisida.

Teel Nõiakaevu juurde, õigemini päris selle lähedal, tegime peatuse Polli loomaaias. Keegi meist ei olnud selle olemasolust või asukohast teadlik, aga kolm tüdrukut kiljusid suurest rõõmust autoaknast loomi silmates- muidugi pidime me seal pika peatuse tegema. Loomad olid väga huvitavad ja naljakad, meie lemmikuteks said sead ja põhjapõdrad ja no kõik ülejäänud loomad ka. Ainult rebasest hakkas kahju, ta nägi oma betoonpõrandal nii kurb välja ja vääriks kindlasti paremaid elutingimusi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA  OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA

Edasi suundusime Nõiakaevu juurde, mis sel ajal küll üle ei ajanud, aga kena oli küll. Jalutasime ka natuke ringi ja see tundub väga ilus ja huvitav kant olevat. Korjasin kimbu nurmenukke, mis nii nostalgiliselt lõhnasid. Lilled jõudsid küll autos kuumusest ära minestada, aga ärkasid kodus vaasis imekombel taas ellu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lõpuks jõudsime ka meie peasihtkohta, olles eelnevalt nautinud pea uhkes üksinduses sõites Eesti parimat maanteed. Rappa jõudmine ei läinud väga kergelt, sõitsime tükk aega pea olematul teel läbi metsa, naersime, et niimoodi siis linnainimesed matkamas käivadki: autoga. Lõpuks siiski jõudsime laudtee algusesse. Pidasime väga mõnusa lõuna värskes õhus ja asusime teele. Raba oli lummavalt ilus. Käisime, kuni vesi vastu tuli ja enam edasi ei pääsenud. Muidugi suutsin suure õhinaga enda jalad läbimärjaks teha ja selle hinda praegu ka vist maksan, aga see oli seda väärt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tagasi linna jõudes saatsime tartlase bussi peale ja meie läksime õhtust sööma. Valisime restoks Manna la Roosa. Selle kohaga on mul väga vastandlikud tunded. Ma armastan nende sisekujundust, aga juba neljandat korda ei anta mulle seal süüa. Proovisime seal kohta saada juba laupäeva õhtul, aga siis oli kõik kinni, pühapäevaks tegime broneeringu, helistati veel tagasi ja küsiti, et kas me ikka teame, et köök pannakse kell 9 kinni. Muidugi me ei teadnud, aga läksime varem kohale, et ikka süüa ka saada. Vaatasime menüüd ja kanavardad oli ainus variant, mis meeldis, kõigi kolme jaoks, teenindaja aga teatas, et see on otsas. Jõime siis mahla ja õhtust sõime hoopis Sushicatis. See osutus väga heaks valikuks. Sushimon ja sushicat on minu lemmikud Tallinnas, mõlemad näevad lõbusad välja ja hinnad on väga head.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sellise elu üle ei saa kohe kuidagi kurta! Oleks iga nädalavahetus selline.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s