Tume torn

Üldiselt ei ole ma väga suur ulmekate ega ka raamatusarjade fänn, Nälja- ja Troonidemängud on minust mööda läinud, Sõrmusteisandast pean lugu, aga ilma, et see mind kõnetaks. Küll aga olen paar viimast aastat lugenud Stephen Kingi “Tumeda torni” sarja. Stephen King oli minu teismeea lemmikautor, kõlagu see kui tahes süngelt (ma päriselt ei kandnud üleni musta, ega kuulanud metalit). Seega oskasin sarjalt palju oodata. “Tume torn” on ilmselt Kingi tippteos, võib-olla isegi elutöö ja ilselgelt ka talle endale oluline. Huvitav on fakt, et esimese raamatu kirjutas King 19-aastasena jättes seejärel fännid aastakümneteks ootama, ülejäänud kuus tulid märksa hiljem. Tume torn on mujal maailmas nii populaarne, et raamatu teemal on loodud hulgaliselt foorumeid, veebilehti ja fanfictioneid.

King on oma tumeda torniga teinud uskumatu töö. Isegi kui jätta kõrvale lugu ise ja jälgida ainult mehe kirjastiili, mingit eriskummalist mänguoskust ja kastist väljaastumist, tuleks Kingile väike aplaus teha. Tumedas tornis on absoluutselt kõike, erinevad maailmad, vampiirid, koletised, zombied, armastuslood, perekond, sõprus, the Beatles, Harry Potter, New York ja maailm tuhandeid aastaid tagasi. Stephen King on raamatusse sisse kirjutanud ka iseenda. Kõige selle keskel kõrgub tume torn.

Tume torn on peategelase, viimase laskuri, Rolanndi, elu ja saatus. Teel kohtub ka oma ka-tetiga, meiekeeli ehk saatusekaaslastega, Eddie, Susannah, Jake´iga ning koeralaadse tegelase Oiga, kõik pärit eri aegadest ja maailmadest. Tegelased kasvavad loo arenedes tõeliselt lähedasteks, nii Rolandile, karmi südamega sõdalasele, kui ka lugejale. Ahjaa, muide, Stephen King on raamatu jaoks välja mõelnud lausa kui mitte päris keele, siis kindlasti murraku.Just seetõttu soovitan lugeda seda originaalkeeles, kuigi ka eestikeelne tõlge on päris hea.

Pean tõdema, et mitte kogu lugu oma seitsmes raamatus ei olnud minu jaoks hingematvalt huvitav, vahepeal oleks tahtnud Kingi natuke tagant utsitada, vahepeal öelda, et ta hoo maha võtaks, mõnikord pööritasin silmi ning kindlasti ei nõustunud kõigega, mida Stephen King kangelastele osaks saada lasi. Ometi oli see peatpööritav seiklus ja ülimalt nauditav lugemine. Nüüd, kus raamat on läbi, igatsen juba Rolandit ja tema sõpru. Viimast lehekülga lõpetades olin päris jupp aega vapustatud. Võiks olla ehk lohutuseks, et Stephen King on kirjutanud tumedale tornile veel kaheksanda raamatu, õnneks küll mitte ajaliselt järgneva, aga usun, et lasen tegelastel elada mälestustes just nii nagu kõik jäi. Maailm on edasi liikunud.

darktower102411

“The man in black fled across the desert, and the gunslinger followed.”

Advertisements

2 thoughts on “Tume torn

  1. Ma olen kohutav Kingi fänn, kuid viimastel aastatel pole ma üldse raamatuid lugenud. Olen üks nendest inimestest, kes ei suuda lastega koos piisavalt lõõgastuda, et nina raamatusse puurida. Aitäh hea raamatusoovituse eest! Nüüd pean vaid Kindle või mõne muu sarnase vidina soetama, sest kes neid raamatuid Eestist ikka jõuab tellida ja inglisekeeles ma väga ei armasta lugeda. 🙂

    • Jaa, loe kindlasti 🙂 Mina lugesin ka Kindlest, need raamatud on nii suured ja paksud, et pole lihtsalt ruumi nende jaoks 😀 Kusjuures mina pole ka viimasel ajal eriti lugenud, kunagi ikka palju rohkem ja mul ei ole lapsi ka, et ei saaks, aga nüüd on jälle tahtmine rohkem lugeda tekkinud.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s