Kopli trammid ja majaka inimesed

Täna hommikul tööle sõites hüüdis keskturu peatuses üks onu koerakesega trammi ekstaatilisi õnnesoove, kõlas see umbes nii “Head uut aastat, happy new year, glückliches neues Jahr, näeme hiljem, español” ja nii edasi. Niimoodi liikus ta ukse juurest akendeni. Kui ta trammi akende juures seisma jäi, vaatas akna juures istuv meesterahvas teda korraks ja sõnas siis “sul on armas koer, kindlasti emane.” Sedasi, väikse muigega näol, sõitsime edasi Kopli suunas.

Töölt koju tulles peatas mind üks vene noormees. Olin nii mõttesse vajunud ja ei pööranud ültse tähelepanu, mis ta räägib, nii et vastasin ainult izvenite, andes märku, et ma ei räägi vene keelt ja et ta mind rahule jätaks. Noormees seletas seepeale rõõmsalt eesti keeles edasi, et “küsisin, et nii ilus tüdruk, aga miks niimoodi norgus longid” Naeratasin ja põhjendasin, et olen väsinud, pikk päev. Noormees noogutas ja küsis, kas töölt tulen. Vastasin, et ikka töölt ja lootsin, et ta mulle järgi tulla ei mõtle, olin juba päris maja lähedal. Ei mõelnud, soovis head päeva ja lonkis naeratades edasi. 

Vahel tüütab nii ära joodikute ja kodututega iga päev koos trammis sõita, muidugi eriti suvel, teadagi, miks. Siiski meeldib mulle see kant, kus ma elan, ma ei ole end kunagi siin ohustatuna tundnud. On päevi, kus ma ikka veel usun, et inimesed on ilusad ja head.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s