Tarifa

Feels like I haven´t written anything for ages! This post is going to be a bit different. Yep, I try out writing in English. My written language is getting terribly rusty, but I guess that practice makes perfect.

 

After a short trip to Malaga we headed to Tarifa, a small paradise only two hours bus ride away from Malaga. We didn’t go there for just stay at the beach (although that was on our list as well). We have friends who just moved there from Torino, Italy. They have a 7-years old child, who is also very dear to us and definitely one of the most awesome children on earth. The family is just settling in and were kind enough to spend some time with us and show us their new home. Amazing thing to have friends around the world, always so happy to meet again, but a bit sad to say another goodby.

On a late evening when we arrived, we only met the father of the family. We had a nice walk and some drinks in a wonderfully warm evening. We didn´t see the sea yet, but felt the breeze. We stayed at a very nice hostel, in a private room that was arranged by the friend of our friends, lucky us.

Lomogram_2014-10-17_11-09-33-PM

Next day we  had a walk by the sea, fun to think that Africa is just couple of kilometers further. You can see another continent on the horizon. We took a tour in the castle and had a nice lunch among the family after we picked up our little friend from school.

Lomogram_2014-10-17_11-15-15-PM Lomogram_2014-10-17_11-14-20-PM

Unfortunately we were not so lucky with the weather. Our plan was to have a relaxing time at the beach, but we were followed by the rain. Instead we got a real beaches tour, staying couple of minutes in one beach and then going to the car and continuing driving when it started raining. Well, at least I avoided having a sunburn.

Lomogram_2014-10-17_11-19-20-PM

Tarifa is windsurfing heaven and perfect vacation place. I wish we could have spent more time then, but we will go back, take a windsurfing course and and taking a boat trip to Africa.

Lomogram_2014-10-17_11-17-11-PM

 

Advertisements

The Blues Brothers

Vaatasin eile filmi “The Blues Brothers”. Viimasel ajal on vanad filmid teemaks. Blues Brothers on kohati lausa jabur film, loogikat alati ei ole ja action stseenid on ka päris naljakad vaadata. Aga muusika on mõnus. Hea filmiklassika, mida nädalavahetusel diivanil keras olles vaadata.

Parimad ja halvimad lennujaamad

Sattusin täna sellisele veebilehele nagu http://www.sleepinginairports.net. Tänapäeval on ikka ülilihtne reisida! Kui peaks juhtuma, et tuleb lennujaamas öö veeta, siis ei pea ise pead vaevama, et kui hull see olema saab. Kõik näpunäited alustades üldisest lennujaama kirjeldusest, puhkeruumi asukohast, lõpetades õpetussõnadega, kuidas lennujaama personaliga hakkama saada, on kohe käepärast. Ise ma püüan viimasel ajal lennujaamas ööbimist vältida, aga keda ma ikka lollitan, ilmselt juhtub seda ka tulevikus, loodetavasti lihtsalt pigem hiljem kui varem. Tõenäoliselt ei viitsiks ma siis küll mingit eeltööd teha, nagu ikka, aga teadmine, et mõned minusarnased reisisellid on mõelnud sellele, et teistel oleks lennujaamas võimalikult mugav, on väga armas.

Seal samal lehel on 2014. aasta parimate ja halvimate lennujaamade nimekiri. Nimekirja koostamisel on arvestatud paljude teguritega nagu näiteks mugavus, teenindus ja puhtus. Mulle meeldib väga uusi lennujaamasid külastada ja erinevate lennufirmadega sõita. Eks see ole ka ametiviga, aga sellised nimekirjad on alati väga huvitavad.

Parimateks lennujaamadeks loeti:

1. Singapore Changi International Airport, Singapore (SIN)
2. Seoul Incheon International Airport, South Korea (ICN)
3. Helsinki International Airport, Finland (HEL)
4. Munich International Airport, Germany (MUC)
5. Vancouver International Airport, Canada (YVR)
6. Kuala Lumpur International Airport, Malaysia (KUL)
7. Hong Kong International Airport in Hong Kong (HKG)
8. Tokyo Haneda International Airport, Japan (HND)
9. Amsterdam Schiphol International Airport, Netherlands (AMS)
10. Zurich International Airport, Switzerland (ZRH)

Nimekiri ise koos kommentaaridega asub siin

Euroopasiseses nimekirjas oli välja toodud ka Tallinna Lennujaam! Sellega peab küll nõustuma, sest meie lennujaam on ikka väga hea. Ilus, puhas, kaasaegne, ning millises teises lennujaamas on raamatukogu, kust võib vabalt reisile lugemist kaasa võtta? Võime oma lennujaama üle uhked olla küll.

Halvimateks lennujaamadeks peeti:
1. Islamabad Benazir Bhutto International Airport, Pakistan (ISB)
2. Jeddah King Abdulaziz International Airport, Saudi Arabia (JED)
3. Kathmandu Tribhuvan International Airport, Nepal (KTM)
4. Manila Ninoy Aquino International Airport, Philippines (MNL)
5. Tashkent International Airport, Uzbekistan (TAS)
6. Paris Beauvais-Tille International Airport, France (BVA)
7. Frankfurt Hahn International Airport, Germany (HHN)
8. Bergamo Orio al Serio International Airport, Italy (BGY)
9. Berlin Tegel International Airport, Germany (TXL)
10. New York City LaGuardia International Airport, USA (LGA)

Rohkem infot siit

Teistega mul kogemusi ei ole, aga nõustun nii väga Frankfurt Hahni ja Milano Bergamoga! Mõlemaga olen parajalt palju kokku puutunud, et väita, et need on ikka päris kohutavad. Frankfurt Hahnis tehti küll juba tükk aega tagasi remonti, enne seda oli veel hullem, aga tualet on ikka täis soditud ja mugavam just ka ei ole. Mäletan, kui tulime sõbrannaga kuskilt reisilt ja enne tagasilendu veetsime öö Hahnis. Vabu pinke, kus oleks normaalne lebotada ei olnud, nii et panime niisked rätikud põrandale, et natukegi pehmem oleks ja püüdsime magada. Mingi hetk hakkas koristaja meid harjaga minema ajama. Me vist küll ei muutnud oma asukohta, aga mugav see öö just ei olnud.

Bergamos on aga veel hullem. Vähesed pingid on alati hõivatud, nii et parim variant on ennast kuskil poe ukse ees kerra tõmmata. Seda lõbu aga ei ole kauaks, sest punkt kell neli hommikul tuleb koristaja selle kollase harjadega masinaga, mis teeb põrgulärmi ja ajab kõik magajad eest ära. Muidugi hakkab väga varsti ka kole külm. Kui ma õigesti mäletan, siis pole ka öösel ükski söögikoht või pood lahti, nii et hommik ei tule meeldivalt. Huh, päris hirmus hakkab, kui Bergamole mõelda. Kusjuures Bergamo linn on väga ilus ja seda soovitan küll külastada, kui juba Bergamo kaudu Milanosse minna.

Ootan juba uusi lennureise ja lennujaamu, loodetavasti satun ikka nendesse ilusatesse ja headesse, kuigi ega lennujaam nüüd tegelikult küll teab mis oluline ei ole, peamine ikka, et reis ise hea oleks.

Kööginurk: kõrvitsa hooaeg

Kõrvits on kõige lahedam köögivili üldse! Millisest teisest saaks selliseid meistriteoseid teha?

WP_000065

Pilt on küll eelmine aasta tehtud, see sügis ei ole veel midagi taolist teinud, küll aga on üks oma aia kõrvits juba ära söödud.

Perekondlikul sünnipäevapeol serveerisin kookose-kõrvitsasuppi, retsepti sain heamaitse kodulehelt

Vaja läheb:

umbes kilo jagu kõrvitsat, kooritud, seemned ja säsi eemaldatud  ning suurteks tükkideks lõigatud

1 suurem porgand, puhastatud ja suurteks tükkideks lõigatud

1 suur hapu õun, kooritud, süda eemaldatud ja suurteks tükkideks lõigatud

1 sibul, kooritud ja hakitud

2 suurt küüslauguküünt, kooritud ja peeneks hakitud

põidlapikkune jupp ingverit, kooritud ja hakitud

pool (või terve) tshillipipart, seemned eemaldatud ja peeneks hakitud

400 ml kookospiima

1 liiter köögiviljapuljongit

1 suurema laimi mahl

peotäis hakitud koriandrit

soola, pipart ja suhkrut maitsestamiseks

paar viilu ciabattat, kuubikuteks lõigatuna

veidi õli

Talita nii:

Aja põli paksupõhjalises potis kuumaks, lisa sibul, küüslauk, ingver ja tshilli ning prae paar minutit madalal kuumusel. Lisa õun, kõrvits ja porgand ning sega korralikult läbi. Kalla peale puljong ja aja supp keema. Keeda umbes pool tundi kuni köögiviljad on pehmed. Võta supp tulelt ja püreeri see korralikult. Aseta tagasi pliidile ning sega juurde kookospiim, laimimahl ja koriander. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Kui supp tundub liiga paks lisa veel puljongit.

Kuna mina pidin arvestama, et suppi jaguks üheksale inimesele, kohandasin retsepti oma suva järgi vastavalt sellele, kuidas midagi käepärast oli. Selliste suppide võlu ongi, et saab kõike oma maitse järgi lisada. Igatahes välja tuli väga hea.

Kõrvitsa kõige parem osa on aga seemned ja neid ei raatsi ma kunagi raisku lasta. Korjan kõik seemned kokku, pesen üle ja viskan pärast ahju grillima. Lõpptulemus on tervislik ja maitsev snäkk. Kahjuks ma ise kunagi väga palju seemneid nautida ei saa, sest need süüakse alati eest ära. Muide, ka kõrvitsa koored ei läinud päris raisku! Andsin mõlemale rotile paraja jupi närimiseks ja neil oli hulk aega lõbus.

SavedPicture-20141012195754.jpg

Nüüd peaks veel vähemalt ühe kõrvitsa hankima ja veel huvitavaid retsepte katsetama, sest neid jagub.

10 mind mõjutanud raamatut

Facebooki ei taha postitada, teen siin. Päris keeruline ülesanne ja rasked valikud, aga panin kirja need, mis esimesena pähe tulid. Kindlasti võiks veel pikema nimekirja teha.

1. Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints”- olen juba varemgi siin printsist kirjutanud, aga ilmselgelt on see raamat mind mõjutanud. Väike prints on aegade algusest saati minuga olnud nagu ustav sõber.

2. James Herriot “Lood igasuu ilusatest ja imelistest loomadest”- Ja kõik teised tema teosed. Ma ei saa kuidagi öelda, et õppisin Herriotilt armastama loomi, kindlasti mitte, see oli juba varem. Aga mäletan väga selgelt kuidas me terve perega tema raamatuid lugesime, naerdes ja nuttes. Väiksena tahtsin loomaarstiks saada (nagu Herriot) ja oma loomade varjupaiga avada.

3. Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”- Põhikooli ajal lugesin matemaatika tunni ajal salaja kirjanduse õpikut, kus oli katkend sellest raamatust. Keskkooli ajal tuli see taas teemaks ja olin mingi aeg väga selle teose ja Remarque´i lummuses.

4. Franz Kafka “Metamorfoos”- Nutsin seda lugedes nagu väike laps, nii selge oli viha ebaõigluse ja hoolimatuse suhtes.

5. Victor Hugo “Hüljatud”- Olime emaga Pariisis, kui õhtul hotellis enne magama minekut Hüljatuid lugesin ja kõik tundus käegakatsutavalt reaalne. Hüljatute temaatika meeldib mulle aga ka juba lapsest saati, keegi veel mäletab seda prantsuse multikat?

6. Jüri Üdi luulekogu- oi, kuidas ma Jüri Üdi lugesin! Teadsin vist päris mitmeid luuletusi peast.

7. Harry Potter- suht ebaoriginaalne

8. Janete Winterson “Kirg”- minu arust on Wintersoni stiil nii ilus ja kaasahaarav, et lugedes tekivad külmavärinud. Ning oi, kuidas ma tahtsin kedagi nii väga palju armastada.

9. Haruki Murakami “Norra mets”- võib-olla ma lugesin seda lihtsalt õigel ajal ja õiges kohas, sel hetkel oli see raamat mulle psühholoogi eest.

10. Stephen Kingi Tumeda torni sari- Kingi olen väga palju lugenud, aga Tume torn viis teise maailma.

Admiral

Oh, kuidas mulle on nädalavahetused meeldima hakanud! Need muidugi, mis vabad on ja eriti need, mil midagi tähistada on. Eelmine nädalavaahetus tähistasin enda vananemist ja reedel käisime peikaga sel puhul natuke ilusamas kohas õhtustamas. Valisime sadamas asuva Admirali. Mulle nii väga meeldis idee, et saame laeva peal õhtust süüa, isegi kui laev päriselt merel ei seila, kuidagi eriline ikkagi. Kogu mere temaatika meeldib mulle väga.

Kõigepealt aga kirusin ma omaette, miks sadam nii kaugel asub, kõndisime sinna Solarise juurest ja mul olid jalas uued kõrge kontsaga saapad, mis ei osutunud kuigi mugavaks, vähemalt on väga ilusad. Sadamasse jõudes leidsime kohe õige laeva, sisse astudes oli restoran aga inimtühi. Ainus teenindaja rääkis mingi härrasmehega ja ei paistnud meist välja tegevat. Istusime siis ja vaatasime ringi, koht oli tõepoolest ilus, mängis mahe 30ndate aastate muusika. Kui teenindaja meiega lõpuks tegelema hakkas, oli teenindus tegelikult väga meeldiv, minu lilled said ilusti vaasi, toit tuli kiiresti ja kõik oli nii nagu peab. Muide, olime päris tükk aega ainsad kliendid, paar lauda olid küll hiljemaks broneeritud, aga ilmselgelt ei ole enam kõrghooaeg. Mulle sobis see aga sobis imehästi, nii mõnus oli kahekesi aurulaeval olla, käisime tekil ja vaatasime rahulikult ringi, klimberdasime isegi klaverit. Laev kõikus mõnusasti, hea fantaasia korral võib ennast täitsa merel ette kujutada.

Esimene mulje toidu kohta ei olnud midagi vapustavat. Ausalt öeldes ma igapäevaselt nii palju maksta ei raatsiks, võib-olla oleks midagi erilisemat oodanud, AGA sütel grillitud kala oli kindlasti üks parimaid, mis ma maitsnud olen. Nii et võib rahule jääda küll. Kahjuks toidu kohta rohkem muljetada ei saa, aga ega ma mingi toiduekspert pole ka. Magustoitu otsustasime mujal süüa, aga usun, et nad oskavad häid sööke pakkuda küll.

WP_000627

Igatahes oli väärt kogemus ja ilus koht. Kellele meeldib rohkem rahvast ja melu, siis ilmselt oleks parem Admirali suvel külastada, aga ma loodan, et neil ka muul ajal kliente jagub, sest tegu on väga armsa kohaga.

Malaga

Eelmisele reisipostitusele lisaks olgu märgitud, et jäime mõlemad just enne reisi korralikult tõbiseks. Mina esimesena, aga kaaslasega tuleb ikka kõike jagada ja nii siis jõimegi veel öösel enne äralendu kahekesi coldrexit ja nuuskasime võidu nina. Hispaania soojemad ilmad mõjusid hästi, kuigi päris terveks saime vist küll alles puhkuse lõpu poole.

Malagaga olid meil natuke keerulised lood, teadsime kindlalt, et külastame sõpru lõuna Hispaanias Tarifal, aga tahtsime ka Malagat näha. Kuidas see oma ajakavasse mahutada, kas jääda ööseks ja kui kauaks üldse ja nii edasi oli segane kuni me selle hetkeni, kui Malaga lennujaamast välja tänavale astusime. Bussiaegadest ja oma mugavusest otsustasime veeta Malagas terve päeva ja õhtul bussiga edasi Tarifasse sõita. Selleks ajaks olin nii läbi, et mul oleks täitsa savi olnud, kui oleks ka lennujaama jäänud. Väsimus kestis aga täpselt selle hetkeni kui kesklinna jõudsime, sest nii ilus oli! Ilmselt mind ikkagi köitsid palmid ja sadam. Malaga tundub turistide seas päris pop koht olema ja saab kultuuripealinnaks aastal 2016. Usun, et seal oleks päris mõnus ka natuke korralikum puhkus ette võtta.

Lomogram_2014-09-26_07-37-03-PM

Meie muidugi teab mis korralikult ei puhanud, aga kesklinna kondasime läbi küll. Täiesti juhuslikult sattusime ka mäe otsas asuvasse kindlusesse, kus sõbrustasime kohaliku oravaga ja nautisime vaadet. Ma üldiselt just ei kilka vaimustusest, kui mingit kindlust külastada saab, aga sellised mäe otsas olevad, kuhu saab turnida ja kus ümber on ilus loodus, on väga kindlast väga meeltmööda. Sissepääs oli ka mõisliku hinnaga, 60 senti tudengitele. Kesklinnas on kindluse teine pool, kahjuks need ei ole omavahel ühendatud, aga kui me pärast Tarifat tagasi Malagasse läksime ja seal veel mõned tunnid aega veetsime, külastasime ka seda.

Lomogram_2014-09-25_05-04-52-PM

Lomogram_2014-10-02_01-56-26-PM Lomogram_2014-10-02_01-57-30-PM

SavedPicture-201410422950.jpg

Viimaseks, kuid mitte vähem olulisena, tahan kirja panna selle, et Malagas on esindatud ka minu lemmik söögikoht: Dunkin Donuts! Mmm…kui head need väikesed ümmargused kiusatused on. Eriti tore on, kui nad lõbusad välja näevad. Sõin näiteks sellist küpsisekoletist seekord. Oh, suu jookseb vett juba.

WP_000507

Õhtul võtsime ette kahetunnise bussireisi Tarifasse, millest ma midagi ei mäleta, sest magasin terve aja. Nii kahju on, et mul ei ole korralikke pilte ja kõik on telefoniga tehtud jama, aga peika, kes pidi enda kaamera kaasa võtma, unustas selle maha. Jällegi üks õppetund, et kaameratta on ka hea ja see ei riku reisi, aga järgmine reis tahan kindlasti palju korralikke pilte teha.