Kuidas ma tubli naine olin

Käisime peikaga nädalavahetusel Saksamaal, laupäeva hommikul oli äratus kell 4:30 ja esimene lend frankfurti möödus suures osas magades. Kui olime lõpetanud lufthansa väga mõnusa hommikusöögi ja stjuardess tuli asju ära viima, koristasin kõigepealt enda laua pealt kõik ruttu-ruttu kokku, siis hakkasin suure hooga kaaslase lauda koristama. Kahjuks ei veendunud ma selles, et peika oma kohviga ühele poole saanud oleks, mõistagi ei olnud. Toppisin tassid üksteise sisse, mille tulemusena muidugi kohvi natuke üle voolas ja hakkasin siis seda koristama. Ühtlasi viskasin ära ka veel söömata saiakese. Minu põhjendus selle peale oli “anna andeks, ma ei mõelnud, ma lihtsalt tundsin tungi koristada” Peika vangutas pead ja ütles, et ma olen feministide häbiplekk. Aga ma tahtsin ainult aidata ju.

Saaremaa

Saaremaal käisime juba siis, kui troopikakuumus veel Eestisse jõudnud ei olnud, küll aga esimesed soojad ilmad ja valged ööd. Külastasime Koguva küla Muhumaal, kuhu oleks hea meelega kauemaks jäänud. Mängisime discgolfi, milles meie võistkond küll väga osav ei olnud, sest suurema osa ajast otsisime taldrikut võsas taga ja lõpuks jäigi mäng pooleli, sest pidime juba edasi sõitma. Vaatasime ka Kaali meteoriidikraatri üle. Ööbisime Mändjalal ja veetsime ülimõnusa saunaõhtu suitsulesta ja kohaliku õllega. Järgmine päev külastasime Kuressaare linnust, kus saime vibu lasta ja münte teha ning uudistasime Angla tuulikuid. Vahel on nii tore kodus turist olla.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lemmikkoht

Eelmine nädalavahetus oli täis hullumeelset logistikat ja täiesti suurepärane. Reedel sõitsin endiste töökaaslastega Tartu lähedale sünnipäevale, mille raames peeti ülivinged 80ndate aastate olümpiamängud. Koht oli väga kena, seltskond super ja rahmeldamist palju. Teele asusime millalgi öösel. Kell pool viis hommikul jõudsin juba (või alles) uude sihtkohta Tarsi turismitallu, kus toimus capoeira laager. See koht on kuidagi väga eriline. Olen seal ka kunagi varem käinud, kui teismeline olin, korraldati seal näiteringi laagreid ja mul on sellest ajast head mälestused. Muide, Priit Võigemast ja Evelin Pang abiellusid seal samas kohas. Teismeline mina oli suur fänn ja hakkas kohe ka enda pulmi planeerima.

Hommikul pool viis tundusid vanad stiilselt lagunenud majad, puukujud ja lage hoov väga nõiduslikud. Kõik juba magasid ja otsisin tükk aega, kus kõik rahvas on. Laager ise oli muidugi ülimalt hea. Ma armastan oma capoeira seltskonda ja trenne ja kõike sinna juurde käivat. Kohe talu kõrval on raba, kus käisime laukas ujumas. Ootan järgmist korda samas kohas, samade inimestega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Läksin autokooli…ja välja enam ei saanud

Aega läks, aga asja sai. Pärast seda, kui mu ema endale lõpuks load ja autogi sai, otsustasin, et aitab naljast, pole minagi kehvem ju ja nii ma autokooli läksingi. Kool asub mõnusalt kesklinnas ja teooria tunnid on siiamaani huvitavad olnud. Siiski ei kulge kõik päris sekeldusteta. Eelmine nädal, kui tund läbi sai ja ma jube ruttu koju tahtsin, sest kell oli juba 21, otsustasin kasutasin väljapääsuks ust, mis trammipeatusele ja kõigele muule lähemal on. See väike tõsiasi, et see lukus oli, ei morjendanud mind sugugi, sest see oli ju ometi selline lukk, mida näpulükkega lahti teha saab. Minule järgnes veel kaks tüdrukut. Alla korrusele jõudes olid aga välisukse ees juba trellid ja kõik oli suletud, samuti sulges ka uks meie selja taga. Uksekellale mõistagi ei vastanud keegi, samuti ei võtnud õpetaja telefoni vastu. Lõpuks sain kätte sekretäri või kellegi, kes ütles, et helistagu turvafirmasse. Õnneks aga ei pidanud seda sammu ette võtma, kuna ühe tüdruku peika oli läheduses ja neiu seletas talle pikalt ja laialt, kuidas ta meid päästma tulla saab. Sangarlikult see tal ka õnnestus. Kui minu peika sellest kuulis, ütles ta muidugi, et loll poiss, oleks võinud hoopis talle helistada ja nad oleksid rahus õlut jooma läinud. Nojah, ma nüüd ootan, mis edasi saama hakkab, natuke kardan juba sõidutunde ette.

Sophy

Kuigi Sophy, mu “uus” ustav kaaslane ei ole sõida minuga sugugi nii palju kui võiks ja ühtlasi ma peaks 24/7 tema kumme pumpama, et need lõpuks korralikult täis saada, on temaga päris kenasid hetki olnud.

Eile näiteks tulime turult hea saagiga tagasi. SavedPicture-2014724153830.jpg

Täna aga veetsime aega Kadriorus.
SavedPicture-2014724153735.jpg

Olen ajast maha jäänud ehk tegelikult ma käisin ka laulupeol ju

Täitsa lõpp, mis ajaga toimub, kuidas see saab nii kiiresti liikuda? Ma olen veendunud, et hommikul ärgates olen ma 60 aastane ja jutustan lastelastele, kuidas nad peaksid oma noorust nautima, sest homme oled juba pensionil.

Igatahes, hästi lühidalt: Laulupidu oli. Lahe oli. Väga oleks tahtnud ise laulda. Üürgasin seda ka teha, aga no kaare alla oleks ka tahtnud saada. Muide, kui ma Tartus käisin ja pärast paari veiniklaasi back street boysi karaoke videod leidsin, siis mu sõber kommenteeris, et tema mäletab, et kunagi ma ikka oskasin laulda. Ise ma arvan, et laulan siiamaani nagu hõbekõri. Ehk siis mul on kaval plaan järgmine laulupidu ise ka esineda. Niisama chillida ja kuulata oli siiski ka väga mõnus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tantsupidu

See aasta ma ei lootnud sugugi tantsupeole jõuda, piletid müüdi läbi ju nii kiiresti. Aga kui peika reede hilisõhtul, või õigemini öösel, teatas, et sai kaks pietit laupäevaks, olin muidugi õnnelik. Viimati käisin tantsupeol päris pisikesena. Kui ise lauldud sai, siis saime küll peaproovi vaadata, aga ega sellele väga ei keskendunud. Seepärast olin eriti elevil tantsupeole minnes.

Pidu oli tõepoolest väga tore. Tantsud olid väga hästi seatud. Liisi Koiksoni ja Lauri Saatpalu hääled nagu ikka suurepärased. Istusime päris ees ja kujundeid muidugi ei näinud, selles suhtes on tantsupidu ikka etem telekast vaadata, aga miski ei ole siiski võrdväärne ise selle meeleolu kogemisega, mis seal koha peal oli. Meil olid äärekohad ka, tantsijad möödusid nii lähedalt, et iga näoilme oli näha.

Tavaliselt on ikka laulupidu see emotsionaalsem osa pidustustest. Aga kui enam kui 9000 inimest tuljakut tantsida vihub, siis tuleb ikka kananahk peale küll. Paratamatult mõlgutasin mõtteid, et tahaks ise platsil olla. Ehk ühel heal päeval see ka juhtub, kunagi ei või teada ju.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA