Kööginurk: kõrvitsa hooaeg

Kõrvits on kõige lahedam köögivili üldse! Millisest teisest saaks selliseid meistriteoseid teha?

WP_000065

Pilt on küll eelmine aasta tehtud, see sügis ei ole veel midagi taolist teinud, küll aga on üks oma aia kõrvits juba ära söödud.

Perekondlikul sünnipäevapeol serveerisin kookose-kõrvitsasuppi, retsepti sain heamaitse kodulehelt

Vaja läheb:

umbes kilo jagu kõrvitsat, kooritud, seemned ja säsi eemaldatud  ning suurteks tükkideks lõigatud

1 suurem porgand, puhastatud ja suurteks tükkideks lõigatud

1 suur hapu õun, kooritud, süda eemaldatud ja suurteks tükkideks lõigatud

1 sibul, kooritud ja hakitud

2 suurt küüslauguküünt, kooritud ja peeneks hakitud

põidlapikkune jupp ingverit, kooritud ja hakitud

pool (või terve) tshillipipart, seemned eemaldatud ja peeneks hakitud

400 ml kookospiima

1 liiter köögiviljapuljongit

1 suurema laimi mahl

peotäis hakitud koriandrit

soola, pipart ja suhkrut maitsestamiseks

paar viilu ciabattat, kuubikuteks lõigatuna

veidi õli

Talita nii:

Aja põli paksupõhjalises potis kuumaks, lisa sibul, küüslauk, ingver ja tshilli ning prae paar minutit madalal kuumusel. Lisa õun, kõrvits ja porgand ning sega korralikult läbi. Kalla peale puljong ja aja supp keema. Keeda umbes pool tundi kuni köögiviljad on pehmed. Võta supp tulelt ja püreeri see korralikult. Aseta tagasi pliidile ning sega juurde kookospiim, laimimahl ja koriander. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Kui supp tundub liiga paks lisa veel puljongit.

Kuna mina pidin arvestama, et suppi jaguks üheksale inimesele, kohandasin retsepti oma suva järgi vastavalt sellele, kuidas midagi käepärast oli. Selliste suppide võlu ongi, et saab kõike oma maitse järgi lisada. Igatahes välja tuli väga hea.

Kõrvitsa kõige parem osa on aga seemned ja neid ei raatsi ma kunagi raisku lasta. Korjan kõik seemned kokku, pesen üle ja viskan pärast ahju grillima. Lõpptulemus on tervislik ja maitsev snäkk. Kahjuks ma ise kunagi väga palju seemneid nautida ei saa, sest need süüakse alati eest ära. Muide, ka kõrvitsa koored ei läinud päris raisku! Andsin mõlemale rotile paraja jupi närimiseks ja neil oli hulk aega lõbus.

SavedPicture-20141012195754.jpg

Nüüd peaks veel vähemalt ühe kõrvitsa hankima ja veel huvitavaid retsepte katsetama, sest neid jagub.

Admiral

Oh, kuidas mulle on nädalavahetused meeldima hakanud! Need muidugi, mis vabad on ja eriti need, mil midagi tähistada on. Eelmine nädalavaahetus tähistasin enda vananemist ja reedel käisime peikaga sel puhul natuke ilusamas kohas õhtustamas. Valisime sadamas asuva Admirali. Mulle nii väga meeldis idee, et saame laeva peal õhtust süüa, isegi kui laev päriselt merel ei seila, kuidagi eriline ikkagi. Kogu mere temaatika meeldib mulle väga.

Kõigepealt aga kirusin ma omaette, miks sadam nii kaugel asub, kõndisime sinna Solarise juurest ja mul olid jalas uued kõrge kontsaga saapad, mis ei osutunud kuigi mugavaks, vähemalt on väga ilusad. Sadamasse jõudes leidsime kohe õige laeva, sisse astudes oli restoran aga inimtühi. Ainus teenindaja rääkis mingi härrasmehega ja ei paistnud meist välja tegevat. Istusime siis ja vaatasime ringi, koht oli tõepoolest ilus, mängis mahe 30ndate aastate muusika. Kui teenindaja meiega lõpuks tegelema hakkas, oli teenindus tegelikult väga meeldiv, minu lilled said ilusti vaasi, toit tuli kiiresti ja kõik oli nii nagu peab. Muide, olime päris tükk aega ainsad kliendid, paar lauda olid küll hiljemaks broneeritud, aga ilmselgelt ei ole enam kõrghooaeg. Mulle sobis see aga sobis imehästi, nii mõnus oli kahekesi aurulaeval olla, käisime tekil ja vaatasime rahulikult ringi, klimberdasime isegi klaverit. Laev kõikus mõnusasti, hea fantaasia korral võib ennast täitsa merel ette kujutada.

Esimene mulje toidu kohta ei olnud midagi vapustavat. Ausalt öeldes ma igapäevaselt nii palju maksta ei raatsiks, võib-olla oleks midagi erilisemat oodanud, AGA sütel grillitud kala oli kindlasti üks parimaid, mis ma maitsnud olen. Nii et võib rahule jääda küll. Kahjuks toidu kohta rohkem muljetada ei saa, aga ega ma mingi toiduekspert pole ka. Magustoitu otsustasime mujal süüa, aga usun, et nad oskavad häid sööke pakkuda küll.

WP_000627

Igatahes oli väärt kogemus ja ilus koht. Kellele meeldib rohkem rahvast ja melu, siis ilmselt oleks parem Admirali suvel külastada, aga ma loodan, et neil ka muul ajal kliente jagub, sest tegu on väga armsa kohaga.

Sophy

Kuigi Sophy, mu “uus” ustav kaaslane ei ole sõida minuga sugugi nii palju kui võiks ja ühtlasi ma peaks 24/7 tema kumme pumpama, et need lõpuks korralikult täis saada, on temaga päris kenasid hetki olnud.

Eile näiteks tulime turult hea saagiga tagasi. SavedPicture-2014724153830.jpg

Täna aga veetsime aega Kadriorus.
SavedPicture-2014724153735.jpg

Banaanipannkook

Sõidan Tartust Pärnu poole. Tartus oli väga mõnus olla, kuigi vihmane. Käisime sõbrannaga lõunatamas ja šoppamas ja vaatasime veini juues jalkat. Hommikul tegime aga banaanipannkooke. Hea lihtne teha, vaja on ainult banaane ja muna (meil läks kolme inimese kohta 4 banaani ja sama palju mune), praadida soovitaks kookoseõliga. Väga mõnus hommikusöök.

SavedPicture-201463014438.jpg

“Tee pilti ikka nii, et kaks taldrikut jääks peale, siis jääb mulje, et sul on ikka sõpru ka.”

 

Toiduorgasm: lemmikrestoran

Minu kõige lemmikum söögikoht asub imekauni lasnamäe sügavustes. Kui nüüd keegi leiab, et ega lasnakas midagi head olla ei saa, siis eksite: Lasnamäel on lisaks suurepärasele minule selline ime-imeline koht nagu Attimo. Tegu on ehtsa Itaalia restoraniga ja toidud seal on tõesti võrratud. Nii võrratud, et ma ausalt vahel unistan Attimo pitsadest, kui kaua aega sinna jõudnud pole.

Just pitsad on ühed minu suured lemmikud. Need on eriti maitsvad, kuna Attimos on päris puuküttega pitsaahi, mis Eestis kuigi tavaline pole. Risotod ja pastad on ka muidugi head. Magustoidud aga eriti taevalikud. Nimelt teevad nad seal kohapeal ise jäätist. Ka creme brule on minu üks lemmikuid.

Sisustus on väga lihtne, aga kena. Lisaks saab koha pealt kaasa osta pastat ja veini.

Pekki küll, ma ajasin nüüd endal kõhu tühjaks.

SavedPicture-2014613155446.jpg     SavedPicture-2014613155325.jpg

kanepivõileib ja moositegu

Minu üks kõige lemmikumatest leivakatetest on kanepiseemnevõi. Jep, just nii. Ei, ma ei kasuta seda narkootilise efekti saavutamiseks, kindlasti mitte. Tegu on väga tervisliku toiduainega, kanepivõid saab läti memmede käest. Kui mu peika Riias käis, palusin tal seda sealt kaasa tuua. Peika kurtis pärast, et oli seda terve pika päeva taga otsinud, kuni lõpuks leidis selle muidugi sealt, kuhu ma ta ka alguses juhatasin. Nimelt leiab seda sealt suure turu pealt, mis on kohe Riia bussijaama kõrval ja sealt memmede käest. Seekord sain kaks karbikest: üks, mis on ilma õlita ja sobib rohkem salatite sisse vms ja teine, mis on võine ja väga mõnus leivale määrimiseks. Eestis leidub kanepiseemneid küll, aga mitte päris sellist läti värki. Kellel huvi, saab lähemalt lugeda näiteks siit ja seemneid ka ise osta. Läti või on muidugi kordades odavam.

SavedPicture-2014610111810.jpg

Sellised kanepiseemne-kurgi võikud, väga mõnus hommikusöök.

 

Eile aga käisin keskturul, šoppasin kaltus ja ostsin puuvilja. Kodus keetsin elus esimest korda ise moosi, rabarberist ja maasikatest. Maasika maitse jäi küll domineerima, aga esimese korra kohta võin päris rahul olla. Pole kartust, et talvel nälga jään: moosisaia ikka saab.

SavedPicture-2014610112315.jpg

 

Omnon, rabarber

Ma ei mõista, miks see veider tundub, kui ma kell 12 öösel ilma mingi põhjuseta kooki küpsetan? Õigemini põhjuseid on lausa mitu: 1. ma tahtsin ja 2. mul oli rabarberit 3.mul ei olnud veel und.

Rabarberi sain Majaka bussipeatusest. Nimelt on meil siin vene tädikesed kõvad äritsejad. Müüakse kõike piibelehtedest kinnaste ja maitsetaimedeni. Vahel on tädidel lausa järjekord. Kui siis ükshommik juhuslikult nägin, et üks babuška müüb rabarberit ja rediseid, olin väga õnnelik.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pikalt ei tulnud mõelda, mida rabarberist teha, eks ikka kooki ju. Otsustasin küpsetada tosca kooki, sain sõbranna blogist inspiratsiooni ja tosca kate meeldib mulle väga. Ma võiks vist kõike tosca kattega teha, see on minu arust nii mugav ja maitsev.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Retsepti võtsin toidutarest. Palju vaeva tegemisega ei olnud, just nii nagu mulle meeldib. Kook tuli väga maitsev, peaks ruttu magama minema, siis tuleb hommik kiiremini ja saab hommikusöögiks kooki süüa.

Rabarberit jäi veel kõvasti üle, nii et saab veel mitme retseptiga katsetada. Purgitäie rabarberit säilitasin ka sügavkülmas, et oleks hiljem hea võtta, kui tuleb isu. Üldse olen ma äärmiselt haaratud igasugu värskete saaduste talveks säilitamisest. Kui mul just tuju üle ei lähe, tahaks see aasta ka mooside ja hoidistega katsetada. Koduperenaine missugune! Ainult vales ajatsoonis.