Süü on tähtedel

“The Fault in Our Stars” on film, millest on viimasel ajal igal pool väga palju räägitud. Mina vaatasin ka ära. Film ise oli päris vaadatav. Näitlejad jätsid positiivse mulje. Shailene Woodley on väga ilus noor naine. Kuid kui kõik räägivad, kui mitu taskurätikut neil filmi jooksul kulus, siis minul südametul inimesel, ei kulunud ühtegi, küll aga kulus ära pool kotti komme. Asi ei ole selles, et film ei oleks kurb, või et teema ei oleks traagiline, muidugi on. Aga sarnaseid filme on teisigi ja ka natuke paremaid. Sarnaseks pean ma natuke “Broken Circle Breakdowni”, mis oli nii hästi tehtud ja nii kohutavalt kurb, et mul oli veel mitu päeva pärast vaatamist masekas. Muidugi võib-olla ei tohiks neid omavahel üldse võrreldagi, sest mingis mõttes on nad ikka päris erinevad, aga minu jaoks ikkagi sarnased ka. See tunne, et kõik on juba varem nähtud on mul üldse päris paljude filmidega. Ühesõnaga ei olnud midagi, mis oleks väga üllatanud. Mis aga ei tähenda, et filmi ei tasuks vaadata, tasub ikka, siiski päris hea film on. Tegu on algselt siiski noorteromaani järgi tehtud filmiga ja oma žanris tasemel.

fault-in-our-stars-swingset